Võttes arvesse Viimsi elanike soove ja vajadusi, on siia tekkinud palju kauplusi, vaba aja veetmise kohti, kultuuriasutusi jm. Viimsi kool on Eesti suuremaid, lisaks asuvad vallas veel Haabneeme, Püünsi, Randvere ja Prangli kool ning kunsti- ja muusikakool. Viimsi lasteaed tegutseb kaheksas majas, kokku on kohti 765 lapsele, lisaks viis eralasteaeda.
Viimsis on kaheksa perearsti, seal asub erahaigla Fertilitas ning Lumeni hambakliinik. Eakate eest hoolitsetakse Rannapere pansionaadis, päevast tegevust leiavad vanemad inimesed Viimsi päevakeskuses ja Randvere päevakeskuses.
Rajamisel on Viimsi terviserada. Lubja küla ja Haabneeme aleviku territooriumil asuv klindiastangu ümbrus muudetakse atraktiivseks vabaaja veetmise ning sportimise piirkonnaks. Alale on plaanitud valgustatud suusa‐, jooksu‐ ja rattarada, mille algus oleks rajatava Viimsi staadioni juures. Kõnealune rada teeb ringi ümber klindiastangu ning on kogupikkusega 4,3 km.
Naissaar jääb Tallinnast kümmekonna kilomeetri kaugusele. Naissaar tasub külastamist ilusa liivaranna, matkaradade, militaarpärandi ja suvise kultuurifestivali pärast. Kogu saar on looduskaitse all. Naissaarel on kolm 10–13 km pikkust matkarada: Militaarrada, Kultuurirada ja Loodusrada, mille võid läbida jalgsi või tellida giidiga ekskursiooni jalgrattal, nõukogudeaegses kastiautos või maasturil. Omari küün on igal suvel traditsioonilise Nargenfestivali toimumispaik, võõrustades kontserte ja teatrietendusi. Regulaarne laevaühendus Naissaarega on mai lõpust septembri keskpaigani reedest pühapäevani. Saart saab külastada ka oma jahi või kaatriga.
Keri saar on üks Eesti põhjapoolsemaid saari, asudes Tallinnast umbes 30 km kaugusel Soome lahes, Pranglist 6 kilomeetrit põhjas. Keri saare pindala on vaid 3,1 hektarit. Keri on madal ning kaetud munakivide, kruusa ja väikesel määral ka liivaga. 1719. aastaks sai valmis Peeter I käsul ehitatud majakas, mida loetakse Soome lahe vanimaks majakaks. Praegu näitab laevadele tuld 1803. aastal ehitatud tuletorn.